Uudised

invsiivkardioloogia

Dr Peep Laanmets: kõige kiirema arenguhüppe on teinud südamehaiguste strukturaalne ravi

Sel aastal on Regionaalhaiglas loodud mitu uut südamehaiguste ravimise võimalust. Invasiivkardioloogia osakonna juhataja dr Peep Laanmets räägib uuenduslikest protseduuridest interventsionaalkardioloogias.

Loe lähemalt
AIDAVAt tutvustav animeeritud klipp

Vaadake AIDAVAt tutvustavat animeeritud klippi

Möödunud sügisel alustas uus EU teadusprojekt AIDAVA (AI-powered Data Curation & Publishing Virtual Assistant), mille eesmärk on tehisintellekti abil maksimaalselt automatiseerida personaalsete terviseandmete kureerimist ja avaldamist.

Loe lähemalt
veipimine, e-sigaretid

Räägime veipimisest ja e-sigarettidest: Kuidas aidata lapsi ja noori, kes on langenud nikotiini lõksu? Mis oleks põhilised nõuanded tubakast loobumise teekonnal?

Kuidas aidata lapsi ja noori, kes on langenud nikotiini lõksu? Sellest vestleb Stina Eilsen Regionaalhaigla kopsuarsti dr Liina Viksiga, kes on ka keskuse juhataja, ning Regionaalhaiglas töötava meditsiiniõe Aive Tammikuga, kes tegeleb tubakast ja nikotiinist loobujate nõustamisega.

Loe lähemalt
südamepäev

29. septembril pöörame tähelepanu südamele!

29. septembril tähistatakse ülemaailmselt südamepäeva, Regionaalhaigla fuajees toimub sel puhul südametervise nõustamine kõigile soovijatele.

Loe lähemalt
Dr Lotman

Dr Lotman: oma südame eest tuleb hoolitseda igal aastaajal

Aina soojemaks muutuvad suvekuud, sealhulgas maailmas sagenevad kuumalained esitavad järjest tõsisema väljakutse südame-veresoonkonna haigustega patsientidele. Siiski ei puuduta need haigused ainult vanemaealisi, vaid ka noori, kelle puhul on murettekitavaks asjaoluks riskikäitumine. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogi dr Eno-Martin Lotmani sõnul on noorte teadlikkus siiski parem kui kunagi varem.

Loe lähemalt
koronaararteri spasm

Uus diagnostikameetod aitab südamehaigetele individualiseeritud ravi määrata

Regionaalhaigla südamearstid diagnoosisid esmakordselt Eestis koronaararteri spasmi atsetüülkoliiniga, meetod aitab patsiendile täpsema diagnoosi panna ning vastavalt individualiseeritud ravi määrata.

Loe lähemalt
Südamehaigetele avanes uus oluline ravimeetod

Südamehaigetele avanes uus oluline ravimeetod

Regionaalhaiglas teostati Eesti esimene kopsuarteri balloonangioplastika, mis pakub tõhusat ravi kroonilise trombemboolilise pulmonaalhüpertensiooniga patsientidele.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Doktor Viigimaa 3+1 komponendiga südametervise retsept

Kui mõtleme soovitustele, kuidas oma südant tervena hoida, meenub doktor Viigimaa. Ta on mees, kes teab ja näeb sõnade taga peituvat jõudu tuua kaasa elutähtsaid muutuseid.

Loe lähemalt
märgates inimest

Punased pusad ehk „Märgates inimest“ teemapäev 6. juunil

Regionaalhaigla ühineb esmakordselt rahvusvahelise liikumisega "What Matters To You", mille raames tähistame 6. juunil patsiendipäeva „Märgates inimest“. "What Matters To You" liikumine ja teemapäev on alguse saanud Norrast ning nüüdseks tähistavad seda iga aasta 6. juunil haiglad rohkem kui 50 riigis. Iga inimene on erinev, oma soovide ja vajadustega ning haiglas ei ole sageli aega töökaaslasi ja patsiente päriselt kuulata.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Kardioloog prof Margus Viigimaa selgitab Postimehes, kuidas seljatada kõrge vererõhk

«Kõrge vererõhk on vaikne tapja – see ei anna endast tunda, aga muudkui kahjustab veresooni. Kui kaasneb veel kõrge kolesterool, piiripealne veresuhkur ja mõnel inimesel ka suitsetamine, läheb risk nii kõrgeks, et varem või hiljem tekib infarkt või insult,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla südamekeskuse teadusjuht, professor Margus Viigimaa.

Loe lähemalt
dr Hanni

Saatesarjas "Tervist" kõneleb dr Kaido Hanni spordi tegemisest ja südame äkksurmast

Öeldakse, et sport on tervise pant. See on loomulikult tõsi, aga spordiga võib ka üle pingutada, mis võib tuua endaga kaasa väga karmid tagajärjed - näiteks südame äkksurma.

Loe lähemalt
dr Reinmets

Kui süda hakkab surema. Kuidas arstid päästsid Kristjan Jõekalda elu

Saatejuht Kristjan Jõekalda piinles ööpäeva valudes, enne kui julges endale kiirabi kutsuda. Kui ta lõpuks haiglasse jõudis, oli tema südamelihas juba surema hakanud. Kuidas arstid tema elu päästsid?

Loe lähemalt
Aleksandr Petrojec

Üks päev residendiga

Esimese aasta kardioloogia-resident Aleksandr Petrojev tunneb rõõmu, et saab just Eestis ja Regionaalhaiglas arsti tööd teha. „Meil on väga hea haigla, kõrgeim etapp! Meie ei saa haigeid kuhugi edasi saata. Siin kogeb kõike.“

Loe lähemalt
Regionaalhaigla ajakiri

Ilmunud on Regionaalhaigla ajakirja värske number

2023. aasta esimeses Regionaalhaigla ajakirjanumbris on lugejale mitu üllatust. Ajakiri on senisest mahukam ja uuel loodussõbralikul trükipaberil.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

23. detsembrist kehtib Regionaalhaiglas taas patsientide külastuskeeld

Seoses ägedate hingamisteede viirusinfektsioonide haigestumise kasvuga Eestis, ning vajadusega tõhustada patsientide ja töötajate nakkusohutust, ke

Loe lähemalt
tubakast loobumine

Mõtled tubakast loobumisele? Tule nõustamisele

Regionaalhaiglas toimub tubakast loobumise nõustamine Mustamäe ja Hiiu korpuses. Vastuvõtule palume eelregistreerida telefonil 617 2060.

Loe lähemalt
Anette Caroline Kõre

TÜ, TÜK ja PERH koostööuuring pälvis Kliinikumi teadustöö preemia

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf andis 14. oktoobril, arstiteaduskonna aastapäeva pidulikul vastuvõtul, üle Kliinikumi teadustöö preemia.

Loe lähemalt
Dr Serg

Kardioloog: noorematel inimestel võib infarkt tulla ületööst

Avalikult oma infarktist rääkinud Kristjan Jõekalda andis teema tõstatamisega Eesti meestele head eeskuju, leidis kardioloog Martin Serg.

Loe lähemalt
ESIMENE HOMMIKUKOHV PÄRAST INFARKTI Kristjan Jõekalda Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravipalatis.

Armastatud saatejuht Kristjan Jõekalda taastub infarktist: lõpuks oli nii metsik valu, et ma ei jaksanud kannatada

Rahva lemmiktelemees Kristjan Jõekalda (51) sai ülemöödunud esmaspäeval infarkti.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

30. septembrist kehtib Regionaalhaiglas taas patsientide külastuskeeld

Seoses COVID-19 nakkusfooni pideva tõusuga Eestis kehtestab Regionaalhaigla alates reedest, 30. septembrist, haiglaravil viibivate patsientide külastuskeelu. Patsientidele mõeldud pakid tuleb jätta haigla infolauda, kust need saadetakse patsientidele edasi, palume pakile korrektselt märkida patsiendi nimi ning osakond.

Loe lähemalt
Sõnapilv

Regionaalhaigla küsis uuel meetodil patsienditagasisidet

Regionaalhaigla viis esimese Eesti haiglana läbi suuremahulise veebipõhise patsientide teenuskogemuse küsitluse (PREM-Patient Reported Experience Measure) eesmärgiga testida uue meetodi tulemuslikkust ning muuta patsiendikogemust paremaks.

Loe lähemalt
Kristjan Kongi

Kristjan Kongi: rattasõit annab hea võimaluse olla füüsiliselt aktiivne!

Sel suvel kutsub Regionaalhaigla osalema aktsioonis “Rattaga tööle!” ehk valima autosõidu asemel oma igapäevaseks transpordivahendiks tervisliku ja keskkonnasõbraliku alternatiivi – jalgratta. Oma loo räägib Regionaalhaigla apteegi juhataja Kristjan Kongi.

Loe lähemalt
Psühhiaater Ants Kasak

Psühhiaater Ants Kask: rattasõit aitab vähendada vaimset stressi ja teeb nooremaks!

Sel suvel kutsub Regionaalhaigla inimesi osalema aktsioonis „Rattaga tööle!“ ehk valima autosõidu asemel oma igapäevaseks transpordivahendiks tervisliku ja keskkonnasõbraliku alternatiivi – jalgratta. Oma loo räägib Regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask.

Loe lähemalt
kardioloogiaresidendid dr Anna Maria Punab, dr Anna Mari Tamm ja dr Karl Pohla

Regionaalhaigla võistkond saavutas südamepuudulikkuse haigusjuhtude konkursil esikoha

27-28. mai toimus Vilniuses järjekorras juba seitsmes Balti Südamepuudulikkuse Kongress (Baltic Heart Failure Meeting), mis seekord keskendus naiste südametervisele, Regionaalhaigla kardioloogid esinesid kongressil ettekannetega ning residendid võitsid haigusjuhtude konkursil esikoha.

Loe lähemalt
Margus Viigimaa

Kardioloog Margus Viigimaa Postimehele: surematuid meist ei saa

Lapsed silkavad haiglakoridore mööda isa juurde, palatis lamab äsja elu eest võidelnud noorepoolne mees, kelle edasist käekäiku raskendav infarkt võinuks jääda olemata – selliseid olukordi oli 90ndatel Eestis väga sagedasti. Kannatuste nägemine rusub ka arsti, nendib kardioloog professor Margus Viigimaa, kellest sai tõukejõud südame-veresoonkonnahaiguste ennetuse vallas.

Loe lähemalt
Pentti Põder

Südamepuudulikkuse mittemedikamentoosse ravi võimalused 

Südamepuudulikkuse medikamentoosse ravi võimalused on viimastel aastatel oluliselt laienenud, samas saab patsienti aidata ka erinevate aparaat- ja operatiivse ravi meetoditega. 

Loe lähemalt
Ly Anton

Pulmonaalhüpertensioon on tõsise prognoosi näitaja 

Pulmonaalhüpertensiooni võib esineda väga erinevate haigusseisundite korral, kuid edukaks raviks on vajalik haigus õigeaegselt diagnoosida. 

Loe lähemalt
Julia Reinmets, regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja

Südame heaks! 

Regionaalhaigla kardioloogiakeskus on suurim kardioloogilise abi pakkuja Põhja-Eestis. Kardioloogiakeskuses on 6 osakonda: I ja II kardioloogiaosakond (kokku 74 voodikohta), kardiointensiivravi osakond (12 III astme intensiivravi kohta), funktsionaaldignostika osakond, invasiivkardioloogia osakond ja kardioloogiapolikliinik. Keskuses on töös korraga 4 valveringi (kardioloogia, kardiointensiivravi, invasiivkardioloogia ja EHHOKG valvering). Keskuses töötab 43 arsti, 126 õde ja 66 hooldajat, kokku 235 töötajat. 

Loe lähemalt
Peep Laanmets operatsioonil

TAVI protseduur on muutunud tavapäraseks 

Regionaalhaiglas on kateetri kaudu implanteeritavaid aordiklappe paigaldatud tänaseks seitse aastat. Aja jooksul on õppekurv läbitud ja praeguseks võib seda protseduuri võrrelda koronaararteritel teostatava angioplastikaga.  

Loe lähemalt
Margus Viigima

Perekondlik hüperkolesteroleemia 

Perekondlik hüperkolesteroleemia (familial hypercholesterolaemia, FH) on aladiagnoositud ja ohtlik haigus. FH põdejad on oluline üles leida, kuna ravita jäänud kõrge LDL-kolesterooli tase viib erinevate kardiovaskulaarsete haiguste tekkeni – näiteks võib esineda kuni 25kordne südamelihase infarkti riski tõus. 

Loe lähemalt
Süda

Murtud südame ehk takotsubo sündroom – ohtlikum ja sagedasem kui seni arvatud 

Takutsubo sündroomi haigestumus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ja seda seostatakse nii kõrgenenud stressitasemega ühiskonnas kui ka paremate diagnoosimisvõimalustega. 

Loe lähemalt
Riina Vettus, regionaalhaigla kardioloog-vanemarst 

Kuidas aitab onkokardioloog?

Onkoloogiliste haigete puhul tuleb tähelepanu pöörata ka põhihaiguse raviga seotud südamehaigustele. Onkoloogilise ravi kardiaalsete hilistüsistuste õigeaegsel tuvastamisel ja onkokardioloogile suunamisel  on oluline roll perearstidel.  

Loe lähemalt
Kardioloog Margus Viigimaa esitles täna. uut raamatut

Kardioloog Margus Viigimaa ja vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu esitlesid südameraamatut

Kardioloog Margus Viigimaa esitles täna Viru keskuse Rahva Raamatus aastase suure töö tulemust — "Terve südame raamat". Teose teiseks autoriks on vähiravifondi Kingitud Elu asutaja Toivo Tänavsuu.

Loe lähemalt
dr Heinsar auhinda saamas

Läbi aegade esimene kahekordne EuroELSO noore teadlase tiitli laureaat on dr Silver Heinsar

CRG-st (Critical Care Research Group, intensiivravi uuringute grupp) dr Silver Heinsar on nimetatud üheks EuroELSO (European Extracorporeal Life Su

Loe lähemalt
Pildil on regionaalhaigla

2. juunist on patsientide külastamine taas lubatud

Alates 2. juunist on Regionaalhaiglas taas lubatud haiglas viibivate patsientide külastamine.

Loe lähemalt
Intensiivravi

Järelpolikliinikus saab patsient külastada oma kunagist palatit 

Anestesioloogiakliinik on algust teinud intensiivravipatsientide edasise elukvaliteedi hindamisega.

Loe lähemalt
Anestesioloogid

Anestesioloog, patsiendi kaitseingel lõikusel

Rohkem kui 800 töötajaga anestesioloogiakliinik on Regionaalhaigla suurim ja keskne kliinik, mis pakub teenust kõigile teistele kliinikutele. Neli siinset keskust on otseselt elu päästmise teenistuses: kiirabi-, erakorralise meditsiini, intensiivravi- ja anesteesiakeskus. 

Loe lähemalt
Pildil on Viktoria Krjukova

Kardioloog Viktoria Krjukova: südamepuudulikkus pole kunagi iseseisev haigus

Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonna juhataja kardioloog Viktoria Krjukova sõnul pole südamepuudulikkus kunagi iseseisev haigus: alati on seal taga mingi põhjus, mis tuleks üles leida.

Loe lähemalt
Prof Viigimaa pidas ettekandeettekande „Ateroskleroos ja hüpertensioon tapavad”

Neli viiendiku südamehaigustest on ennetavad tervislike eluviisidega

WHO hinnangul oleks 80 protsenti südamehaigusi ennetatavad tervislike eluviisidega.

Loe lähemalt
Pildil Martin Lotman

Kardioloog selgitab, miks südame rütmihäired on nii ohtlikud

Kodade virvendusarütmia on kõige sagedamini esinev südame rütmihäire, mis esineb umbes 2 protsendil inimestest kogu maailmas. See tähendab, et Eestis võib olla kuni 26 000 kodade virvendusarütmiaga inimest. Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Eno-Martin Lotman selgitab, miks rütmhäired on nii ohtlikud.

Loe lähemalt
Pildil on Risko Majas

Suurepärane hüppelaud noorele arstile

Tulin Regionaalhaiglasse residentuuri 2015. aastal. Nüüd olen siin täiskohaga südamearst, kuid mu koormus jaguneb kahe osakonna vahel: suurema osa ajast töötan kardiointensiivravi osakonnas ja väiksema osa ajast invasiivraviosakonnas.

Loe lähemalt
Pildil on Peep Laanmets

Õpime tegema järjest keerulisemaid protseduure

Meie osakond peaks kujunema Eesti juhtivaks invasiivkardioloogia keskuseks, kus saab teha kõiki tänapäevaseid protseduure.

Loe lähemalt
Pildil Viktoria Krjukova

Töö nagu action-filmis

Meie osakond on väga kiire ja intensiivse töökoormusega. Erineme teistest omataolistest osakondadest üle maailma selle poolest, et lisaks kardioloogitööle teeme siin ka intensiivravitööd, mitte ei anna raskemaid haigeid üle.

Loe lähemalt
dr Julia Reinmets

Südamekeskus pakub põnevat tööd noortele arstidele

Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse uue juhi dr Julia Reinmetsa üks eesmärke on muuta keskus noortele kardioloogidele atraktiivseks töökohaks.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla Grand Man 2022 tiitli pälvis staažikas kardioloog dr Aleksander Leht

Regionaalhaigla Grand Man 2022 tiitli pälvis staažikas kardioloog dr Aleksander Leht

7. aprillil, rahvusvahelisel tervisepäeval, andsid tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja Regionaalhaigla juhatuse liikmed haigla tervishoiujuhtide ja arstide pidulikul koosviibimisel üle Regionaalhaigla 2022. aasta Grand Man tiitli. Tänavu pälvis Grandi tunnustuse staažikas kardioloog dr Aleksander Leht.

Loe lähemalt
Pildil meditsiinilised maskid

Regionaalhaigla avalikel aladel kehtib maskikandmise nõue

Regionaalhaigla avalikel aladel (nt fuajee, koridorid, osakondade üldalad) kehtib endiselt maskikandmise nõue, et säilitada ohutu ravi- ja töökeskk

Loe lähemalt
Margus Viigimaa

Prof Margus Viigimaa Õhtulehele: äge stress võib viia ka infarktini

Süda klopib, valud südame piirkonnas, vererõhk tõuseb – kõike seda ja paljutki veel suudab teha suur ärevus ja hirm. „Äge stress võib aktiviseerida isegi südameinfarkti tekke,“ kinnitab kardioloog Margus Viigimaa. Kuidas hoida südametervist ärevatel aegadel?

Loe lähemalt
Hiiu 44

Regionaalhaigla panustab Ukraina sõjapõgenike tervisekontrolli

10. märtsil avas Regionaalhaigla Hiiu korpuses (Hiiu 44, Tallinn) Ukraina sõjapõgenikele üldise tervisekontrolli punkti. Tervisekontrolli punkt töötab teisipäevast reedeni kell 12.00–16.00.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Prof Margus Viigimaa Õhtulehele: sellise inimese süda peab tegema oluliselt rohkem tööd

„Kui loobud hõrgutistest, pime loom, jääb kängu ka su armas iseloom,“ narrivad Kuldse Trio laulusõnad kaalujälgijaid. Tegelikkuses on aga asi väga tõsine – kui süda on haige, teeb rasvunud keha olukorra veelgi hullemaks. Kui vats vabiseb, on hõrgutistest loobumine üks parimaid asju, mida saad oma südame tervise heaks ära teha. 

Loe lähemalt
Dr Serg

Dr Martin Serg: neid riskitegureid peetakse vaikseteks tapjateks

Eelmisel nädalal vapustas Eestit Madis Millingu ootamatu lahkumine. Mees kukkus kokku sisuliselt kiirabi kõrval, juhtunut märgati kohe – ometi ei õnnestunud tema elu päästa. Kas võib eeldada, et kõike, mida oli võimalik teha, ka tehti? „Absoluutselt, jah,“ ütles „Vikerhommikus“ kardioloog Martin Serg, kes oli ka valves, kui Milling haiglasse toodi.

Loe lähemalt
dr Laanmets

Aordiklapivahetus ilma lahtise südameoperatsioonita

Enamikul juhtudel vahetatakse patsiendil südame aordiklapp lahtise operatsiooni käigus, kuid on olemas alternatiiv, TAVI protseduur. Kellele selline võrdlemisi uus meetod sobib uurisime regionaalhaigla kardioloogvanemarstilt Peep Laanmetsalt.

Loe lähemalt
dr Hanni

Rütmihäired – millal ohtlikud?

Südamel on oma elektrisüsteem, mis reguleerib südamelööke vastavalt organismi üldisele seisundile. Südamelöögi kiiruse või mustri ebanormaalseid muutusi nimetatakse arütmiateks.

Loe lähemalt
dr Kampus

Kaasaegne stimulaator ei sega elu ega teiste haiguste ravi

Eestis paigaldatakse üle 1300 elektrilise südameseadme aastas, sealhulgas üle 170 südame äkksurma ennetavat defibrillaatori ja enam kui 80 südame puudulikkuse resünkroniseeriva ravi aparaadi.

Loe lähemalt
Dr Julia Reinmets, kardiointensiivravi

Puhkeaeg olgu puhkeaeg

Regionaalhaigla kardiointensiivraviosakonna juhataja Julia Reinmets räägib infarktihaigete paranemisvõimalustest, aga juttu tuleb ka sellest kuidas infarkti vältida. Kardiointensiivi jõuab suurem osa patsientidest ägeda südamelihase infarktiga ning siin käib otsesõnu pidev võitlus patsientide elu nimel.

Loe lähemalt
dr Rosenbaum

Mitteinvasiivsed südameuuringud kaasajal

Jätkuvalt põhjustavad südame- ja veresoonkonna haigused enim surmasid Eestis. Lisaks südamehaiguste ennetusele on oluline kaebuste tekkides pöörduda oma perearstile, kes saab hinnata uuringute vajalikkust.

Loe lähemalt
dr Serg

Uued soovitused südamehaiguste ärahoidmiseks

Ülevaade viimastest uuringutest, tõenduspõhistest soovitustest ja põhilistest riskiteguritest  südamehaiguste väljakujunemisel.

Loe lähemalt
dr Hanni

Füüsiline aktiivsus on südametervise alustala

Regulaarne füüsiline aktiivsus on hea südametervise alustala, ent nii nagu iga asjaga, ei tasu ka sportimisega liiale minna. Kindlad märgid näitavad, millal hoogu tuleks maha võtta.

Loe lähemalt
talv

Prof Margus Viigimaa Postimehele: sügisel ja talvel on rohkem südamehaiguste riskitegureid

Sügisel ja talvel esineb võrreldes suvega oluliselt rohkem südamehaiguste riskitegureid, tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Loe lähemalt
vaktsiin

Kas kaasuvate haiguste puhul tuleks võtta lisapreparaate või vitamiine, et vaktsiini toime oleks veelgi tõhusam?

Vastab Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets.

Loe lähemalt
tromb

Kui on kahtlus trombide tekkeks, kas on vaja teha lisauuringuid enne vaktsineerimist?

Vastab Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Hüperkolesteroleemia vajab kiiret diagnoosimist ja ravi

Stina Eilsen vestles prof Margus Viigimaaga Meditsiiniuudistes hüperkolesteroleemiast ja selle sageli aladiagnoositud haiguse mōjust inimese tervisele.

Loe lähemalt
dr Altmets

Dr Mait Altmets lahkas "Ringvaates" koroonaviiruse vastu kasutatavaid ravimeid ja nendega seotud müüte

Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst, infektsioonitalituse juhataja dr Mait Altmets lahkas "Ringvaates" koroonaviiruse vastu kasutatavaid ravimeid ja nendega seotud müüte. Tema sõnul on lootus varsti uue ravimi saamiseks olemas.

Loe lähemalt
president Karise pöördumine

President Alar Karise pöördumine

22. oktoobril kohtus Vabariigi President Alar Karis Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Arkadi Popovi, ja Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleriga. Edastame Presidendi avalduse pärast kohtumist nelja haigla juhiga.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

22. oktoobrist kehtib Regionaalhaiglas patsientide külastuskeeld

Seoses COVID-nakkusfooni pideva tõusuga Tallinnas ja Harjumaal, kehtestab Regionaalhaigla alates reedest, 22. oktoobrist, haiglaravil viibivate patsientide külastuskeelu. Patsientidele mõeldud pakid tuleb jätta haigla infolauda, kust need saadetakse patsientidele edasi, palume pakile korrektselt märkida patsiendi nimi ning osakond.

Loe lähemalt
tromboos

13. oktoober on ülemaailmne tromboosipäev

Igal aastal 13. oktoobril tähistatakse ülemaailmset tromboosipäeva, mille eesmärgiks on suurendada elanikkonna teadlikkust tromboosist ning seeläbi vähendada ebavajalikke surmasid ja haiguse kaugtüsistusi. Sel päeval sündis ka Rudolf Virchow,  kes oli saksa arstiteadlane ja antropoloog ning  kirjeldas esimesena tromboosi patofüsioloogiat.

Loe lähemalt
Balti Pulmonaalhüpertensiooni konverents

Tallinnas toimub kõrgetasemeline Balti Pulmonaalhüpertensiooni konverents

Eesti Kardioloogide Selts ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldavad 1. oktoobril Tallinnas Swissôtelis kõrgetasemelise Balti Pulmonaalhüpertensiooni konverentsi, mille raames toimuvale patsientide virtuaalseminarile on oodatud ka patsiendid ning nende lähedased. Üritust on võimalik jälgida ka veebi vahendusel.

Loe lähemalt
G. Taal

Südameklapirikked ja ravivõimalused

Regionaalhaigla kardiokirurgia osakonna juhataja kardiokirurg Günter Taal annab ülevaate südameklapirikete diagnoosimisest ja ravivõimalustest.

Loe lähemalt
kongress

Euroopa Kardioloogide Seltsi kongress 2021: südamepuudulikkuse ravi läheb järjest spetsiifilisemaks

Regionaalhaigla arst-resident Mati Pulver annab ülevaate kongressil räägitust 16. septembril Tallinnas Swissôtelis ja veebis toimuval hübriidkonverentsil „Kardioloogia tulipunkt“ – kolmandat aastat toimuv konverents on alati pühendatud Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) kongressi uudistele.

Loe lähemalt
dr Hanni

Lisandus uus võimalus südamehaiguste ravis

Invasiivkardioloogia võimalused Regionaalhaiglas on saanud täienduse, nüüdsest paigaldatakse patsientidele südame vasaku koja kõrvakese sulgur, invasiivkardioloogilise teenuse hüvitab Haigekassa.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

Haigla üldaladel kehtib taas maskikandmise nõue

Alates 4. augustist kehtib Regionaalhaigla avalikel aladel (nt fuajee, koridorid, osakondade üldalad) taas maskikandmise nõue, et säilitada ohutu ravi- ja töökeskkond nii patsientidele kui töötajatele.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla, infarkt, südamekeskus

40 aastat põnevat teekonda

12. märtsil 1981 sooritati toonases kiirabihaiglas esimene uuring tänapäevase angiograafia aparaadiga. Infarktiravis tähistas see uue teekonna algust.

Loe lähemalt
südametervis, Viigimaa, regionaalhaigla

Prof Margus Viigimaa Õhtulehele: miks võib suvel sportimine ohtlik olla

Kuumade ilmadega õues ettevaatamatult sportimine teeb tervisele kahju. Vedelikupuudus, minestamine ja päikesepiste on palavaga joostes kerged tulema. Tekkida võivad ka vererõhu tõus ja südame rütmihäired, kui süda on füüsilise treeninguga ülekoormatud. Põhja-Eesti Regionaalhaigla tunnustatud kardioloog Margus Viigimaa selgitab, miks võib suvine pikamaajooks osutuda ohtlikuks või lõppeda isegi surmaga, ning annab näpunäiteid, kuidas rahulikuga südamega finišisse jõuda.

Loe lähemalt
dr Lotman

Kardioloog Eno-Martin Lotman: miks noore ja pealtnäha terve inimese süda võib seiskuda

Südame äkksurm on ootamatu, mitte-traumaatiline surm varasemalt suhteliselt hea tervisliku seisundiga patsiendil, mis saabub ühe tunni jooksul sümptomite - näiteks valu rinnus, õhupuudus, minestus - tekkest ning mille on põhjustanud südameseiskus.

Loe lähemalt
prof Viigimaa

Prof Margus Viigimaa räägib saates "Terevisioon" äkilisest südameseiskumisest

Miks võib süda äkitselt üles öelda, kui tihti seda juhtub ning mis on selle kõige levinumad põhjused, rääkis Terevisioonis Regionaalhaigla kardioloog prof Margus Viigimaa.

Loe lähemalt
dr Martin Serg

Kardioloog Martin Serg: südant ei saa pausile panna

Regionaalhaigla kardioloogile Martin Sergile pakub pinget, et saab end jagada teadusuurinugte ning intensiivse ja ootamatusi täis töö vahel kardiointensiivravi osakonnas.

Loe lähemalt
covid-19

Mida teeb südamele koroonaviirus?

Südamehaigete riskid viirusega nakatumisel on 10-12 protsenti suuremad kui neil, kel on süda terve.

Loe lähemalt
dr Viigimaa, südametervis, soola tarbimine

Prof Margus Viigimaa soovitab: vähenda soola tarbimist ja planeeri nädalasse kolm treeningut

Tänasel ülemaailmsel hüpertensioonipäeval tuletab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht ja ülemarst Margus Viigimaa meelde, et elustiili muutustega võib hüpertooniatõve ravi edasi lükkuda 10 või isegi 20 aasta võrra.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Prof Margus Viigimaa selgitab, millal on tegu kõrgvererõhutõvega

Kogu maailmas on rohkem kui 1,5 miljardit hüpertensiooni ehk kõrge vererõhu all kannatavat inimest. Kõrgenenud vererõhk on kõige olulisem ajuinsuldi, südamehaiguste ja neeruhaiguste riskitegur.

Loe lähemalt
südametervis, telemeditsiin

Dr Henri Kaljumäe: miks peab inimene ise arsti kutsuma? Las aparaat helistab, kui vaja

Mati telefon heliseb. Helistajaks on meditsiiniõde haiglast, kus Matit tema südame-probleemide tõttu juba aastaid regulaarselt jälgitakse.

Loe lähemalt
dr Lotman

Südamepuudulikkuse ja 2. tüüpi diabeediga patsiendi farmakoloogiline ravi

Teist tüüpi diabeediga patsientidel on ligikaudu kaks korda suurem risk südamepuudulikkuse (SP) tekkeks (1). Faktorid, mis täiskasvanud diabeetikutel on seotud suurema SP-riskiga, on näiteks diabeedi pikem kestus, insuliini kasutamine, halb glükeemiline kontroll, suurem kehamassiindeks, mikroalbuminuuria, vähenenud kreatiniinikliirens, koronaarhaiguse ning perifeersete arterite haiguse esinemine.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Prof Viigimaa avaldab, mitu kilomeetrit tuleks südame kaitsmiseks päevas kõndida

Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Põhja-Eesti regionaalhaigla ja meditsiinikeskus Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda. Regulaarne liikumine ja tervisetreening on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist. Ka juba haigestunud südamele on tervenemiseks ja töövõime säilitamiseks vajalik regulaarne sobiva koormusega kehaline aktiivsus.  Aprill on Eestis südamekuu. 1993. aastal algatatud iga-aastane südamenädal taasiseseisvunud Eesti elanike südametervise parandamiseks on aja jooksul kasvanud südamekuuks. Sellest ajast on Eestis alla 65-aastaste inimeste südamesurmade arv vähenenud üle 50 protsendi. Vaatamata sellele on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele raske. Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on meie endi teha, muutes eluviisi tervislikuks. Mis kahjustab südant? Südametervist kahjustavad oluliselt kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, kroonilised põletikukolded (näiteks halb hammaste tervis), alkohol, unehäired ja veel mitmed tegurid. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Südametervise juhtimisel on jäme ots — üle 50 protsendi — meie kätes. Euroopa kardioloogide seltsi «Terve südame valem» soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine. Istumine on uus suitsetamine Viimase aja uudiseks on see, et istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute alusel istub keskmine inimene 8-9 tundi päevas. Väga sarnane on olukord ka Eestis. Pika istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi (trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine). Istumist nimetatakse «uueks suitsetamiseks» seda just suitsetamisega südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Seetõttu tuleb meeles pidada, et isegi üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kompenseeri eelnevate päevade puudujääki ega kaitse südant piisavalt.  Ka psühhosotsiaalsed faktorid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist. Ida-Euroopa riikides on krooniliselt kõrge stressitase üks peasüüdlastest kõrges südamehaiguste levimuses ja niinimetatud terviselõhes Lääne-Euroopa riikidega. Sageli haaratakse esimesena ettejuhtuvate peibutavate stressimaandajate järele nagu alkohol ja sigaretid. Kahjuks pikas plaanis stress ainult süveneb, tekivad lisaprobleemid ja kahjustada saab süda, veresoonkond ning kogu organism. Liikudes paraneb ka kolesteroolitase Regulaarne kehaline aktiivsus alandab stressi ja avaldab soodsat toimet organismile väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb «halva» ja suureneb «hea» kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumist ja treeningut tuleks võtta kui meeldivat elukomponenti, mis parandab meie tervist.  Liikumisharjumuse kujundamine on väga oluline lapseeas, vanemate eeskuju on alati tõhusam kui sõnad. Minnes sportima või jalutama, on hea teha seda koos laste või lastelastega. Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus. Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu sõprade ning patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol.  Leevendab kroonilisi haigusi Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise. Siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaiguseid, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.  Süda lööb keskmise eluea jooksul umbes 2,5 miljardit korda, pumbates miljoneid liitreid verd mööda keha laiali. Hoidkem ja kaitskem oma südant. Südametervis on meie endi kätes. Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga ja hobidega tegelemisel. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt!

Loe lähemalt
südamekeskus

Südant ei saa pausile panna

Eesti Kardioloogide Selts koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga tuletab meelde, et ka COVID-19 pandeemia perioodil tuleb oma südame tervise eest hoolt kanda. Haigestumus ning suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse on jätkuvalt kõrge kogu Euroopas. Eestis on need endiselt kõige sagedasemad surma põhjustajad.

Loe lähemalt
Harjutusi stressi ja pingete maandamiseks

Harjutusi stressi ja pingete maandamiseks

Regionaalhaigla kliinilised psühholoogid ja vaimse tervise õed jagavad harjutusi ja nippe, kuidas maandada stressi, pingeid ja ennetada läbipõlemist.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Prof Margus Viigimaa räägib tervislikust unest, heast tervisest ja elurõõmust

Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaaga tuleb juttu tervislikust unest, heast tervisest ja elurõõmust. Tervislikku und kõigile!

Loe lähemalt
patsiendiohutus

Patsiendiohutus nõuab järjepidevat tegutsemist

Igale patsiendile on oluline, et haiglakeskkond oleks talle turvaline, kogu haiglas üheselt mõistetaval patsiendiohutuse süsteemil on turvalisuse tagamisel äärmiselt tähtis roll. Regionaalhaiglas töötab alates märtsist esmakordselt patsiendiohutuse peaspetsialist ning patsiendiohutusele pööratakse järjepidevat tähelepanu.

Loe lähemalt
covid-19, tromb, viigimaa

ERR: Kardioloog Margus Viigimaa ei pea tõenäoliseks AstraZeneca vaktsiini seost trombidega

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul ohustavad trombid inimesi massiliselt, vanusest sõltumata ja AstraZeneca vaktsiini seost trombide esinemisega ta seetõttu tõenäoliseks ei pea, kirjutas esmaspäeval rahvusringhäälingu uudisteportaal

Loe lähemalt
prof Viigimaa

Prof Margus Viigimaa selgitab ajakirjas Kodutohter, mis on tromb ning kuidas see tekib

Kui tõsiselt võtta arsti trombihoiatust, selgitab südamearst professor Margus Viigimaa.

Loe lähemalt
COVID-19, vaktsiin, vaktsineerimine

65-aastaseid ja vanemaid inimesi oodatakse digiregistratuuri kaudu vaktsineerimisele

Sellel nädalavahetusel oodatakse vaktsineerimisele kõiki inimesi, kes on 65-aastased või vanemad. Sobiva vaktsineerija saab inimene esmakordse piloodi kaudu valida üleriigilise digiregistratuuri abil.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Prof Margus Viigimaa selgitab, mida teha, kui arsti juures on vererõhk märksa kõrgem kui kodus

Vererõhk teatavasti kõigub päeva jooksul päris palju ja on olemas ka n-ö valge kitli fenomen – arsti juures mõõtes on vererõhk oluliselt kõrgem kui kodus. Kumb on õige vererõhu näitaja – kas see, mis on mõõdetud arsti juures närvilisena, või too, mis on mõõdetud rahulikult diivanil pikutades?

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

Regionaalhaigla tänab patsiente mõistva suhtumise eest

Regionaalhaigla tänab kõiki oma patsiente mõistva suhtumise eest olukorras, kus tervishoiukriisis oleme pidanud edasi lükkama teie haiglaravi vajavaid plaanilisi uuringuid, tegema muutusi raviplaanides, muutma vastuvõtuaegu  või jätma ootele plaaniliste kirurgilise ravi.

Loe lähemalt
dr Lotman

Dr Eno-Martin Lotman kirjutab ajakirjas Perearst kroonilisest südamepuudulikkusest: mida saab patsient enda tervise heaks teha?

Südamepuudulikkus (SP) on vananevas ühiskonnas järjest levinum ning põhjustab olulisele hulgale inimestest elukvaliteedi halvenemist ja eluea lühenemist. Üldiselt peetakse Euroopas südamepuudulikkuse levimuseks 1–2% populatsioonist ning arvatakse, et see järjest suureneb. Kuigi SP diagnostikas ja ravis on olnud edusamme, on SP-ga patsientide pikaajaline prognoos halb: 50% raske SP-ga patsientidest sureb ühe aasta jooksul. SP-ga patsientide prognoos halveneb iga korduva haiglaraviepisoodiga. Seetõttu on väga oluline ennetada südamepuudulikkuse teket ning selle olemasolul hospitaliseerimisi. Käesolevas ülevaates käsitletakse eelkõige vähenenud väljutusfraktsiooniga kroonilise südamepuudulikkusega patsiente ning võimalusi selle haiguse teket ja dekompensatsioone ennetada.

Loe lähemalt
toitumine, patsiendikool, loeng

Toitumise ja toitmisravi teemaline veebiloeng

Iga amps loeb! Toitumisega seonduv ei jäta kedagi külmaks. Kliinilise toitumise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp annab videos ülevaate, millised küsimused leiavad vastused teisipäeval meie Patsiendikoolis. 

Loe lähemalt
Peetso

Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso kutsub kuulama Patsiendikooli loenguid

Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso selgitab, miks on Patsiendikool ellu kutsutud ja kes on oodatud Patsiendikooli loenguid kuulama. Järgmine veebiloeng toimub juba 2. märtsil teemal "Toitumine ja toitmisravi haiglas ning kodus. Nõuanded ja müüdid". Kõik loengud on huvilistele tasuta ja hiljem ka järelvaadatavad.

Loe lähemalt
dr Põder

Dr Pentti Põder kirjutab Meditiiniuudistes kroonilisest südamepuudulikkusest

Eestis on võimalus aidata kõiki südamepuudulikkusega patsiente algusest lõpuni ehk südamesiirdamiseni välja. Küsimustele kroonilise südamepuudulikkuse (SP) kohta vastas Põhja-Eesti Regionaalhaigla I kardioloogia osakonna ülemarst Pentti Põder.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

TalTechi aasta teadlane on prof Margus Viigimaa

Tallinna Tehnikaülikool kuulutas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel välja ülikooli möödunud aasta silmapaistvamad teadlased, teaduartiklid ja projektid. Aasta teadlaseks valiti Regionaalhaigla kardioloogia valdkonna teadus- ja arendusjuht ning Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Margus Viigimaa. 

Loe lähemalt
Dr Sulling

Prof Toomas-Andres Sulling pälvis teaduse elutööpreemia

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid: 40 000 euro suurused elutööpreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Põhja-Eesti Regionaalhaigla professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli professor Jüri Talvet.

Loe lähemalt
Patsiendikooli loeng

Kuula Patsiendikooli loengut “Terviseandmed Teie tervise heaks”

Regionaalhaigla koostöös Patsiendinõukojaga toob Teieni Patsiendikooli loengu: “Terviseandmed Teie tervise heaks”.

Loe lähemalt
Südamekeskus 1980

40 aastat südameravi Mustamäe meditsiinilinnakus

1980. aastast Mustamäel ühena mitmest kolleegist südameravi vedanud prof Toivo Laks on ette võtnud tähelepanuväärse töö ning annab eksklusiivse ülevaate kardioloogia valdkonna kujunemisest ja eri ravimeetodite kasutuselevõtmisest Mustamäe meditsiinilinnakus. Praeguseks on Regionaalhaigla südamekeskusest kujunenud Eesti suurim nüüdisaegseid raviviise pakkuv keskus.

Loe lähemalt
Südamekeskus

Uued võimalused südame-veresoonkonnahaiguste diagnostikas ja ravis

Detsembri algul toimunud Balti Ateroskleroosi Ühingu konverentsil võeti luubi alla uued võimalused südame-veresoonkonnahaiguste diagnostikas ja ravis. Ateroskleroosi ravis on Regionaalhaigla kardioloogiavaldkonna teadus- ja arendusjuht prof Margus Viigimaa sõnul toimunud revolutsioon ning lisandunud uusi ravimigruppe.

Loe lähemalt
Margus Viigimaa

Prof Margus Viigimaa Õhtulehele: nii hoiad vere kolesteroolitaseme korras

Kuigi võib tunduda, et kolesterool on tembeldatud halva kõlaga sõnaks, ei pea seda tegelikult kartma. Tuleks vaid jälgida, et kolesterooli oleks piisavalt ja kolesteroolitüüpide vahel valitseks tasakaal.

Loe lähemalt
Prof Margus Viigimaa

Prof Margus Viigimaa: eakad südamehaiged vajavad COVID-19 vaktsiini

Minu poole on pöördunud paljud vanemaealised patsiendid ja küsinud, kas eakatel südamehaigetel on vajalik vaktsineerida COVID-19 vastu või on neil vaktsineerimise tüsistuste risk liiga kõrge.

Loe lähemalt
dr Talving

Põhja ja Lõuna meditsiinistaapide juhid prof Talving ja prof Starkopf: palun vähendage kontakte nakkuse piiramiseks!

Tervishoiu hädaolukorra meditsiinistaapide juhid, Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomisjoni juht, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja prof Joel Starkopf ja Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving panevad Eesti elanikele südamele: viiruse leviku piiramine ja muu vajaliku ravi kättesaadavus sõltub igaühe käitumisest. Palun vähendage kontakte, hädavajalike kontaktide puhul tagage hajutatus, kandke maske, järgige kätehügieeni ja õhutage ruume.

Loe lähemalt
Doonorist patsiendini

Vaata õppefilmi "Doonorist patsiendini"

Regionaalhaigla verekeskusel on valminud õppefilm "Doonorist patsiendini", kus selgitatakse kõiki protsesse, mis toimuvad doonoriverega alates verekeskusesse tulekust kuni haiglas vereülekandeni.

Loe lähemalt
Patsiendikool

Kuula esimest Patsiendikooli loengut COVID-19 teemal

Patsiendikool on Regionaalhaigla ja Regionaalhaigla Patsiendinõukoja koostöös loodud ja pidevalt uuenev õppe- ja infokeskkond patsientidele, millega soovime rohkem kaasata patsiente aktiivselt osalema ennetus- ja raviprotsessis.

Loe lähemalt
Agris Peedu

Maski kandes annad oma panuse ravi kättesaadavusse

Regionaalhaigla meedikud kutsuvad #maskkaitseb teavituskampaaniaga Eesti rahvast üles hoolima nii enda kui oma lähedaste tervisest ning avalikes kohtades kaitsemaski kandma. Vaja on teha kõik võimalik selleks, et COVID-19 ravi ei võtaks ära liiga palju olulist ressurssi muude haiguste ravi arvelt.

Loe lähemalt
dr Margus Viigimaa

Südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetus on tee Eesti inimeste paremale tervisele

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on endiselt peamine Eesti elanike surmapõhjus. Me kasutame SVH riski hindamiseks Euroopa SCORE süsteemi, mis aga ei võta arvesse geeniinfot.

Loe lähemalt
dr Roose

Radioloogiapäev - 125 aastat röntgenkiirte avastamisest!

8. novembril 1895 avastas Wilhelm Conrad Röntgen röntgenkiired, seetõttu tähistame kogu maailmas 8. novembril rahvusvahelist radioloogiapäeva ja pöörame tähelepanu radioloogia olulisusele meditsiinis!

Loe lähemalt
südametervis

Regionaalhaigla südamearstid Postimehele: Eesti noorte liikumisharjumused teevad muret

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearstid muretsevad, et Eesti noored liiguvad ohtlikult vähe. Eesti noortest vaid 16 protsenti liigub iga päev piisavalt. Samas füüsiline aktiivsus noorena aitab kujundada treeningharjumused kogu eluks, määrates meie tervise tugevuse ka vanemas eas

Loe lähemalt
dr Lotman

Dr Eno-Martin Lotman: kuidas kodade virvendusarütmia tüsistusi ennetada?

Kodade virvendusarütmia on kõige sagedamini esinev südame rütmihäire, mis esineb umbes 2%-l inimestest kogu maailmas. See tähendab, et Eestis võib olla kuni 26 000 kodade virvendusarütmiaga inimest.

Loe lähemalt
insult

Täna, 29. oktoobril tähistame insuldipäeva

Ülemaailmse insuldipäeva raames on taas põhjust rääkida insuldist ja insuldijärgsest raviteekonnast. Viimane on patsiendi jaoks sageli liialt keeruline ja killustunud. Eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti, nägi 2019. aasta suvel ilmavalgust haigekassa insuldi juhtprojekt, mille raames otsitakse lahendusi senistele kitsaskohtadele patsiendi raviteekonnal.

Loe lähemalt
ICU

Regionaalhaigla võttis kasutusele suhtlemist toetava rakenduse Communicare ICU

Regionaalhaigla intensiivravi osakondades on nüüdsest kasutusel uus, suhtlemist toetav rakendus Communicare ICU, mis on eeskätt mõeldud nendele patsientidele, kes ei saa mingil põhjusel rääkida ega muul viisil end väljendada, kuid on võimelised iseseisvalt rakendust kasutama. Lisaks patsientidele on rakendusest abi ka nende lähedastele ja patsiendiga suhtlevale personalile.

Loe lähemalt
dr Viigimaa

Prof Margus Viigimaa: need on ohumärgid, millega tuleb minna kindlasti arsti juurde

Milliste sümptomite korral tuleb kindlasti arsti juurde minna? Kas valu rinnus võib tähendada kindlasti infarkti? Südamearst Margus Viigimaa selgitab, millal võiks kahtlustada tõsisemat probleemi. 

Loe lähemalt
tromboos

13. oktoober – ülemaailmne tromboosipäev

Juba seitsmendat aastat tähistatakse 13. oktoobril ülemaailmset tromboosipäeva. 2013. aastal käivitas WHO globaalse programmi ennetamaks ja kontrollimaks mittenakkuslike haiguste levikut, eesmärgiga vähendada enneaegseid surmasid kuni 25% aastaks 2025. “World Thrombosis Day” liikumine on üks osa sellest projektist ning rahvusvaheline tromboosi ja hemostaasi ühing on ülemaailmse tromboosipäeva eestvedaja.

Loe lähemalt
Vaimse tervise päev

Täna, 10. oktoobril on ülemaailmne vaimse tervise päev

Oma südame hoidmise nimel tuleb säilitada positiivset meelt. Võtke palun hetk ja kuulake Regionaalhaigla hingehoidja Katri Aaslav-Tepandi väärt mõtisklusi selle üle, mis on vaimne tervis ja kuidas vaimset tervist toetada.

Loe lähemalt
Prof Margus Viigimaa

Prof Margus Viigimaa Õhtulehele: südamehaigetele on koroonaviirus eriti ohtlik

Ees on pikk ja pime sügis, koroona kogub hoogu, palju on hirmu ja teadmatust. Mis on südame seisukohalt põhilised ohud? Kuidas ennast kaitsta? Kardioloog Margus Viigimaa soovitab kindlasti liikuda, süüa tervislikult ja hoiduda koroonaviirusesse nakatumise eest. „Peame vaktsiini ära ootama ja Covid-19 ravivõimalused ka paranevad järjest, kuid praegu peame olema hästi-hästi ettevaatlikud.“

Loe lähemalt
COVID-19

5. oktoobrist tuleb enne haiglaravi ja päevakirurgilisi protseduure teha COVID-19 test

5. oktoobrist tuleb enne haiglaravi ja päevakirurgilisi protseduure teha COVID-19 test. Regionaalhaigla Mustamäe korpuses on alates 01.10.2020 avatud plaanilisele statsionaarsele ravile ja päevakirurgiasse tulevate patsientide ettetestimiseks mõeldud kabinet C1004. 

Loe lähemalt
dr Viigimaa

29. septembril tähistame ülemaailmset südamepäeva

Täna, 29. septembril tähistame ülemaailmset südamepäeva. Maailma südamepäeva eesmärgiks on pikem, parem ja tervislikum elu. Kutsume kõiki sel päeval mõtlema enda tervise peale.

Loe lähemalt
Südamekeskus

Regionaalhaigla avas venekeelse südamekeskuse infoveebi

Aadressil www.südamekeskus.ee/ru on avatud Regionaalhaigla südameteemaline venekeelne veebikeskkond, kus Regionaalhaigla arstid annavad mitmekülgset infot nii südamehaiguste ennetamisest, südameravi uuematest võimalustest kui ka haigusest taastumisest.

Loe lähemalt
dr Lotman

Eestlaste osalusega meditsiinivaldkonna idu Transformative AI kaasas 1,7 miljonit dollarit

Tehisintellektil põhineva südame äkilist seiskumist ennustava algoritmi loonud eestlaste osalusega idufirma Transformative AI kaasas investoritelt 1,7 miljonit dollarit (umbes 1,5 miljonit eurot). Transformative AI teeb koostööd mitmete maailma parimate meditsiinikeskustega, sealhulgas Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, et koguda ja analüüsida patsientide andmeid. Maailmatasemel meeskonda kuuluvad andmeteadlased, kardioloogid ja meditsiiniuurijad. Idufirma on esitanud taotlusi patentidele, millest esimene on ka välja antud, ühtlasi avaldanud mitmeid ekspertide poolt tunnustatud artikleid.

Loe lähemalt
Südamekeskus

Prof Margus Viigimaa liigume.ee portaalile: Miks süda kuuma ilmaga sagedamini klopib?

Miks kuuma ilmaga kipub süda rohkem kloppima ja vererõhk tõuseb? Vastab professor Margus Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht.

Loe lähemalt
regionaalhaigla

Regionaalhaigla leevendab piiranguid, 9. juulist võib külastada haiglaravil viibivaid patsiente

COVID-19 epidemioloogiline olukord on paranenud ja arvestades Terviseameti soovitusi leevendab Regionaalhaigla seniseid piiranguid. Haigla peauksest sisenemisel ei tule enam läbida tervisekontrolli ja küsitlust ning kaitsemaskide kandmine haiglaruumides ei ole enam kohustuslik. Samuti lubatakse alates homsest, 9. juulist, külastada haiglas viibivaid patsiente.

Loe lähemalt
dr Taal

Eesti mees sai vaatamata eriolukorrale Helsingis uue südame

Rahvusvahelise koostöö tulemusena sai raske südamepuudulikkusega 38-aastane eestlane COVID-19 pandeemia rangetes karantiinitingimustes Helsingis uue südame, esimest korda toimus Eestist lennutransport ja südamesiirdamine ECMO (extracorporeal membrane oxygenation) ehk kehavälise vereringe seadmega patsiendile.

Loe lähemalt
hüpertensioon

Kuidas hoiduda kõrgest vererõhust?

Täna, 17. mail tähistatakse rahvusvahelist hüpertensioonipäeva. Hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi on täiskasvanute seas levinud, süveneva kuluga haigus. Oluline on pidada meeles, et vananedes ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik. Kõrgvererõhutõve põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus ‒ kui suguvõsas esineb kõrgvererõhktõbe, on päriliku tegurina suurem risk sellesse haigestuda.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

Korduma kippuvad küsimused seoses ravitöö taastamisega

Järgnevalt leiate vastused korduma kippuvatele küsimustele seoses plaanilise ravitöö järkjärgulise taastamisega. 

Loe lähemalt
Täna tähistame õdede päeva.

Täna tähistame õdede päeva

Täna, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva. Regionaalhaiglas töötab kokku 2300 õendus- ja hooldustöötajat, mis moodustab kokku 53% personalist. Tunnustame ja õnnitleme kogu õenduspersonali sel tähtsal päeval!

Loe lähemalt
Liigne kogus soola tõstab vererõhku ning koormab südant.

Dr Margus Viigimaa Postimehele: liigne soola tarbimine toob kaasa tõsised terviseprobleemid

Liigne kogus soola tõstab vererõhku ning koormab südant. Palju peidetud soola leidub valmistoitudes ja töödeldud toodetes. Argiselt tarbitava soolakoguse vähendamiseks on mitu nippi.

Loe lähemalt
Kristi Kalvik

Kliiniline psühholoog Kristi Kalvik räägib meetodist, mis on abiks muretsemisega toimetulemisel

Keerulistel aegadel kipume sageli tundma rohkem ärevust ning pähe tulevad häirivad ja rõhuvad mõtted.

Loe lähemalt
Vaher

Vaimse tervise õde Liis Kristiin Vaher õpetab, kuidas eemalduda muremõtetest

Meie pead läbivad päeva jooksul tuhanded mõtted, kujutluspildid ja mälestused – mõned neist on meeldivad, mõned aga rõhuvad ja häirivad. Raskel ajal võib pähe tulla palju negatiivseid mõtteid, mis võivad häirida keskendumist.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

Regionaalhaigla on taastamas oma tavapärast töörütmi

Eelmisel nädalal alustas Regionaalhaigla kriisist väljumise plaani detailide kokkuleppimist. Patsientide vastuvõtt järk-järgult taastub kriisieelsele tasemele.

Loe lähemalt
dr Lotman

Postimees: Kardioloog annab nõu, kuidas ennetada ohtliku südameprobleemi tüsistusi

Kodade virvendusarütmia on kõige sagedamini esinev südame rütmihäire, mis esineb umbes kahel protsendil inimestest kogu maailmas. See tähendab, et Eestis võib olla kuni 26 000 kodade virvendusarütmiaga inimest.

Loe lähemalt
COVID-19

Dr Margus Viigimaa Postimehele: koroonaviirus kahjustab kõvasti südame tervist

Üks suurimaid riskitegureid koroonaviirusega nakatumisel on kroonilised südamehaigused ja vererõhuprobleemid, mis vähendavad organismi võimet viiruseid tõrjuda ja haigusest terveneda. Seetõttu on tähtis epideemia ajal südame eest hoolt kanda, osata ära tunda ohumärke ja mitte jätta viiruse hirmus arsti juurde minemata, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Loe lähemalt
dr Lotman

Kodus päästad elusid

Meie kardioloog dr Eno-Martin Lotman soovitab salakavalat COVID-19 haigust mitte alahinnata.

Loe lähemalt
Viigimaa

Professor Margus Viigimaa jagab nõuandeid, mida seoses uue koronaviirusega silmas pidada

​COVID-19 suremus on kaasuva südame-veresoonkonnahaigustega patsientidel oluliselt suurem. Isegi selline väga sage haigus nagu kõrgvererõhktõbi tõstab suremuse riski umbes 10 protsenti. COVID-19 südant ja veresooni kahjustava toime aluseks on äge infektsioon,“ ütleb prof Margus Viigimaa. ​

Loe lähemalt
podcast

Kuidas tulla toime koroonaviirusest tingitud hirmu ja ärevusega?

Kuulake samal teemal podcasti Regionaalhaigla psühholoogide Kristi Kalviku ja Marko Neemega siit.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

MUSTAMÄE KORPUSE PEASISSEPÄÄS ON 21.–22. MÄRTSIL SULETUD

Regionaalhaigla Mustamäe korpuse peasissepääs on 21.-22. märtsil suletud. Infotelefon töötab kell 8.00-18.00 numbril 617 1300.

Loe lähemalt
COVID-19

COVID-19: ohutuse tagamiseks lükkame edasi nende patsientide visiidid, kelle jaoks viivitus ei mõjuta ravitulemust ega ohusta seisundit

​Kriitilisel ajal lükkame ohutuse tagamiseks edasi nende patsientide visiidid, kelle jaoks viivitus ei mõjuta ravitulemust ega ohusta seisundit.

Loe lähemalt
Terviseameti soovitused

Kuidas hoida ennast ja teisi viiruste hooajal?

Tutvuge lähemalt Terviseameti soovitustega.

Loe lähemalt
Peep Talving

Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest

Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.

Loe lähemalt
dr Günter Taal

Kardiokirurg Günter Taal teeb elupäästvaid südamesiirdamisoperatsioone

Pealtnägija käis Regionaalhaiglas intervjuud tegemas kardiokirurg Günter Taaliga, kes teeb ainsa arstina Eestis elupäästvaid südamesiirdamisoperatsioone.

Loe lähemalt
pexels

Regionaalhaigla ja Kliinikumi arstide ning Tartu Ülikooli teadlaste uurimustöö tulemusena ilmus teadusartikkel

Regionaalhaigla ja Kliinikumi arstide ning Tartu Ülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena ilmus 2019. aasta detsembris teadusajakirjas “Injury“ teadusartikkel “The role of elevated high-sensitivity cardiac troponin on outcomes following severe blunt chest trauma“, millega saab lähemalt tutvuda siin.

Loe lähemalt
Günter Taal ja Jaanus Laanoja

Kardiokirurgid ja invasiivkardioloogid murravad müüte

Tehnoloogia kiire areng ja sellega kaasnevad murrangulised edasiminekud invasiivkardioloogias on maailma südamearstide hulgas põhjustanud tormi veeklaasis ja visanud õhku intrigeeriva küsimuse, kas kardiokirurgidelt võetakse töö ära. Regionaalhaigla arstide koostöökogemus näitab sootuks midagi muud.

Loe lähemalt
Kardioloogide selts hoiatab patsiente

Kardioloogide Selts hoiatab patsiente

Eesti Kardioloogide Selts ja Eesti Hüpertensiooni Ühing hoiatavad patsiente ja arste sotsiaalmeedias leviva valeinfo eest, kus soovitatakse Eesti Kardioloogide Ühingu nimel osta uudset Eestis välja töötatud vererõhuravimit „ReCardio“.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla valis esmakordselt aasta kõneisikud

Regionaalhaigla valis esmakordselt aasta kõneisikud

Sel aastal andis Regionaalhaigla juhatus aastalõpupeol esmakordselt välja mitu olulist tunnustusauhinda, välja kuulutati aasta meeskond ja aasta kõneisikud 2019.

Loe lähemalt
Kardiointensiiv

Regionaalhaigla interdistsiplinaarsel konverentsil räägiti südameravi kõige uuematest võimalustest

17. oktoobril 2019 kogunes ligi 500 arsti ja õde Swissôtel Tallinn konverentsikeskuses, et kuulata Regionaalhaigla korraldatud konverentsil „Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne südamekeskus“ tänapäevase südameravi kõige uuematest võimalustest, südameravi arengutest ning perspektiividest.

Loe lähemalt
dr Günter Taal operatsioonil

Regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal siirdas koostöös Soome arstidega Eesti mehele uue südame

Juulis tehti Helsingi Ülikooli Keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg professor Karl Lemström ja Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Loe lähemalt
dr Margus Viigimaa

Kardioloogid kogunesid Tallinnas tippkohtumisele

5.-6. oktoobril 2019 korraldas Euroopa Kardioloogide Selts Tallinnas rahvusvahelise digitaalse kardioloogia tippkohtumise Digital Summit 2019, kus osalesid ka prof Margus Viigimaa ja juhatuse liige Terje Peetso.

Loe lähemalt
dr Riina Vettus, dr Piret Härma-Jõks ja dr Helena Nestor

Riina Vettus: onkoloogilised haiged vajavad kardioloogi tähelepanu

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Riina Vettus on võtnud onkoloogiliste haigete südameprobleemid südameasjaks.

Loe lähemalt
dr Hanni

Sport ja äkksurm - kes on ohustatud?

Regionaalhaigla kardioloog, südame rütmihäirete ravile spetsialiseerunud dr Kaido Hanni jagab blogipostituses kasulikke soovitusi, kuidas südamesäästlikult treenida ning milliseid ohumärke sportides silmas pidada.

Loe lähemalt
kardiogramm

Tea oma pulssi, see võib päästa su elu

Südame rütmihäired on sageli segasevõitu ja hirmuäratav teema nii tavainimestele kui ka arstkonnale. Eestis on ligikaudu 1,3 miljonit südame rütmihäiretega inimest.

Loe lähemalt
Onkokardioloogid

Onkokardioloogia päästab elusid

Regionaalhaigla hakkas esimese haiglana Eestis onkokardioloogia valdkonda süsteemselt arendama, maailma vähiravi tippkeskustes on onkokardioloogiat patsientide parima ravi nimel juba mõnda aega oluliseks peetud.

Loe lähemalt
dr Julia Reinmets

Doktor Julia Reinmets – kogu südamest kardioloog

Kardioloog Julia Reinmets ei oska end üheski teises ametis ette kujutada. „Kunagi kaalusin matemaatikaõpetaja ametit, aga enne keskkooli viimast klassi oli mul otsus käes – lähen arstiks õppima!”

Loe lähemalt
dr Margus Viigimaa

Kuidas hoida südant?

Südamele ei meeldi negatiivsed emotsioonid ega stress. Samuti võib süda "jonnima" hakata, kui tarbida liiga palju suhkrut ja sigarette.

Loe lähemalt