Pealehele
„Kui loobud hõrgutistest, pime loom, jääb kängu ka su armas iseloom,“ narrivad Kuldse Trio laulusõnad kaalujälgijaid. Tegelikkuses on aga asi väga tõsine – kui süda on haige, teeb rasvunud keha olukorra veelgi hullemaks. Kui vats vabiseb, on hõrgutistest loobumine üks parimaid asju, mida saad oma südame tervise heaks ära teha.
Põhja-Eesti regionaalhaigla tunnustatud südamearst, professor Margus Viigimaa tõdeb, et ülekaal on nii Eestis kui kogu maailmas suur probleem. „Ülekaalulisus pidurdab südame ja veresoonkonna haigustesse suremuse langust. See töötab meile vastu!“ nendib ta. Doktor selgitab, et ülekaalulise või lausa rasvunud inimese süda peab oluliselt rohkem tööd tegema kui normaalkaalus inimese oma. „Südame löögimaht ja vererõhk kõrgenevad. Nii võib tekkida südamevatsakeste – eriti vasaku vatsakese – paksenemine ning kokkuvõttes süda laieneb.“
„Tervislik on kaotada kuni üks ülekilo nädalas," soovitab kardioloog Margus Viigimaa.
Doktor Viigimaa toob näiteks hiljutise Rootsis tehtud uuringu, mille tulemused olid hirmutavad. „Selgus, et oluliselt ülekaalus noormeestel oli kaheksa korda suurem risk südamelihase paksenemisele kui neil, kes olid saledad!“ Arst loetleb, et ülekaalulisi inimesi ohustavad lisaks ka teise tüübi diabeet, kõrgvererõhktõbi, uneapnoe, trombid, südame rütmihäired (50% suurem risk), infarkt, insult ja halva kolesterooli tõus. Muide, viimast peaks terve inimene mõõtma iga viie aasta tagant.
„Samuti on oluline välja tuua, et rasvunud patsient veedab haiglas kolm päeva rohkem kui normaalse kehakaaluga inimene. Ka südameoperatsioonide tegemisel on ülekaalulistel riskid suuremad. Mis siis, et meditsiiniaparatuur on tänapäeval järjest parem – ülekaalulistele ja rasvunutele on uuringuid raskem teha ja haigusi on keerulisem diagnoosida. Me võime kaasaegseid protseduure teha, aga kui inimene kehakaalu ei langeta, siis tulemused on väga viletsad.“
Koormustest on südamehaige treeningu alus
Inimese kehakaalu loetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19 kuni 25. Kui see on üle 30, on inimene rasvunud. Kehamassiindeksi leidmiseks tuleb jagada kehakaal pikkuse ruuduga. Doktor Viigimaa märgib aga, et kui patsiendi kehamassiindeks on lausa üle 40, ei soovitata teatud südameprotseduure üldse teha. „Enne kirurgilist protseduuri peaks kehakaal vähemalt 10% langema.“
Aga kuidas see ohtlik kaalunumber langema saada? „Kaks põhilist komponenti on ikkagi tervislik toitumine ja kehaline aktiivsus. Üks ei saa ilma teiseta,“ märgib tohter. „Need, kes tahavad, saavad päris ilusasti kaalus alla. Tuleb seada jõukohane eesmärk ja kui see on saavutatud, siis on elustiil juba niikuinii paremaks läinud ning kaovad ka need ülejäänud kilod,“ julgustab ta algajaid kaalulangetajaid.
Kõige suuremat kasu tervisele annavad aga Viigimaa sõnul esimesed 10 kaotatud kilo. „Siis hakkab juba vererõhk langema ning infarkti ja insuldi risk väheneb.“
Kui inimene on aga botaseid vaid kataloogist näinud, ei maksa kohe jõusaali tormata. Algaja tervisesportlane, kel südamega probleeme, peaks esmalt laskma arstil teha koormustesti. „Selle tulemusel selgitame me välja, milline treeningukoormus on patsiendi südamele ohutu. Kõik sõltub tema vanusest ja südame seisundist. Koormus peab olema täpselt paras. Liiga väike koormus tekitab vaid söögiisu ja kaal nii lihtsalt langema ei hakka.“
Südamearst nendib, et rasvunud inimestel on ka tihtipeale liigesed haiged, mistap võib jooksutrenni ära unustada. „Ülekaalulistele on väga head spordialad ujumine ja jalgrattasõit. Ka kõndimine, sest sellega on võimalik kiiresti koormust kasvatada.“
Doktor Viigimaa lisab, et treeningu käigus suureneb veres ka hea kolesterooli näit. „See aitab kompenseerida mõõdukalt kõrgenenud halba kolesterooli.“
Kaal ei tohi kiiresti langeda
Doktor Viigimaa nendib, et kuigi ülekaalulised patsiendid väidavad, et nad ei söö palju, siis tegelikult see nii ei ole. „Näiteks kui inimene kaalub 120 kilo, vajab ta päevas väga palju energiat. Me laseme patsiendil kirja panna, mida ta päeva jooksul sööb ning eks siis toitumispäevikust selgubki, et see on väga suur kogus.“
Südamearst ütleb, et toitumise muutmine ei ole lihtne, aga tahtejõulised inimesed saavutavad eesmärgi ruttu. Siiski peaks jälgima, et kaal liiga kiiresti ei kukuks. „Tervislik on kaotada kuni üks ülekilo nädalas. Esimesel paaril kuul õnnestubki see väga hästi, hiljem läheb veidi raskemaks. Kahe kuuga 8-10 kilo kaotada on kõige magusam tulemus tervise jaoks!“
Kui aga tervislik toitumine ei aita, kasutatakse äärmuslikel juhtudel ka kehakaalukirurgiat, näiteks maovähendusoperatsiooni. „Sel juhul peab kehamassiindeks olema üle 40 või vähemalt üle 35, kui esinevad olulised kaasnevad haigused.“
Ekstreemsete dieetide mõju ei kesta kaua
Pikaaegsete kogemuste põhjal ütleb doktor Viigimaa, et ekstreemsed dieedid annavad lühiajalise tulemuse. „Kui kaal kõigub üles-alla, on see südamele halb!“ Ta soovitab kaalulangetajatele Vahemere maade dieeti ehk et praegune söögitegemisel kasutatav rasvaine tuleks vahetada oliiviõli vastu ning süüa palju puu- ja juurvilju, pähkleid ning mereande. „Toitumise muutmine peab aga olema püsiva olemusega, sest muidu efekti ei teki,“ märgib kardioloog.
Rohkem toitumisalast infot soovitab tohter hankida veebilehelt: toitumine.ee.
Kui kõrge pulsiga treenida?
Kui kõrge pulss on aga treeningul lagi? „Üldiselt tervete inimeste puhul on selleks 220 miinus elatud aastad. See on siis maksimumpulss, millest üle ei tohi kindlasti minna. Näiteks 35aastasel inimesel on selleks numbriks 185. Sellest arvust 80-90% on juba väga tugev treening, 70-80% tugev treening. Koormus peaks treeningul olema hapnikuvõla tekkimise piiri peal. See on situatsioon, kus inimene saab lühikeste sõnadega rääkida, aga pikemaid lauseid öelda ei suuda. Kui inimene on juba paar nädalat regulaarselt kehaliselt aktiivne olnud, siis hingeldus tekib juba hoopis kõrgema pulsisageduse juures. Tema enesetunne läheb paremaks ja taastumine läheb kiiremaks. Kui see nii ei ole, peaks konsulteerima arstiga,“ räägib kardioloog.
Allikas: https://tervis.ohtuleht.ee/994186/ulekaal-on-suur-probleem-kardioloog-s…