TAVI protseduur on muutunud tavapäraseks 

Regionaalhaiglas on kateetri kaudu implanteeritavaid aordiklappe paigaldatud tänaseks seitse aastat. Aja jooksul on õppekurv läbitud ja praeguseks võib seda protseduuri võrrelda koronaararteritel teostatava angioplastikaga.  

Peep Laanmets, regionaalhaigla invasiivkardioloogia osakonna juhataja 

Kateetri kaudu implanteeritavate aordiklappide (ingl transcatheter aortic valve implantation, TAVI) näidustuseks on raske aordisuistiku stenoos. Ehhokardiograafiliselt AVA <=1,0cm2.  

Euroopa Kardioloogide Seltsi strukturaalsete südamehaiguste viimase ravijuhise kohaselt on TAVI esmaseks ravivariandiks raske aordisuistiku stenoosi korral 75aastastel või vanematel patsientidel. 

TAVI protseduuri saame teha nii natiivse aordiklapi stenoosi korral kui ka eelneva bioloogilise klapiproteesi degeneratsiooni korral (valve-in-valve, VIV). Samuti saab balloonil paigaldatavaid TAVI klappe asetada mitraalklapi degenereerunud bioloogilise klapiproteesi korrigeerimiseks.

Protseduur ei vaja narkoosi TAVI protseduur viiakse läbi enamasti sedatsioonis – protseduur ei vaja narkoosi ega intubatsiooni. Reeglina viiakse TAVI klapp sisse femoraalarteri kaudu.  

Femoraalarterite olulise aterosklerootilise kahjustuse korral saab kasutada ka rangluualust arterit. Harvematel juhtudel kasutame direktset aortaalset teed või südametipult sissepääsu. Viimased kaks meetodit eeldavad siiski juba kardiokirurgilist sekkumist ja patsiendi narkoosi. 

Süsteem, mis reiearteri kaudu sisestatakse, on umber 5 mm diameetriga (olenevalt klapi tootjast ja klapi suurusest võib veidi erineda).  

Peale klapi paigaldamist kahjustunud aordiklapi asetusse, eemaldatakse süsteem ning femoraalarteri punktsioonikoht suletakse. Selleks on erinevaid sulgurvahendeid (nt ProGlide, MANTA) ja kirurgi abi selleks reeglina vaja ei lähe. Patsiendile jääb punktsioonikohale 1 cm suurune arm. Sagedasemad tüsistused on sarnased lahtise aordiklapi vahetusega: aju isheemiline infarkt ning südamestimulaatori paigaldamise vajadus. Esinemissagedus on samuti sarnane lahtise aordiklapi vahetusega. Aju isheemiliste komplikatsioonide vähendamiseks kasutatakse regionaalhaiglas ka aju protektsioonivahendeid, näiteks Boston Scientificu toode Sentinel. Seda kasutatakse patsientidel, kel on eeldatavalt suurem tõenäosus isheemilistele komplikatsioonidele – väga tugevalt kaltsifitseerunud aordiklapp, kahjustused ka ülenevas aordis, vajalik on eeldilatatsioon aordiklapil.  

Taastumine on kiire 

Võrreldes lahtise südameoperatsiooniga ongi põhiliseks eeliseks kiire taastumine. Protseduuri ladusa kulu korral saab patsient ühe-kahe päeva pärast iseseisvalt kõndida ning haiglas tuleb viibida umbes nädal. 

Selektsiooniks teostatavate uuringute hulk ei ole suur: nagu tavapärase lahtise südameoperatsioonigi puhul, on vajalik eelnev koronarograafia ning ehhokardiograafiline uuring loomulikult, mis ongi ju reeglina diagnoosi andvaks uuringuks.  

Lisaks tehakse ka kompuutertomograafiline uuring kogu aordist (aordikaarest kuni femoraalarteriteni). See on vajalik protseduuri planeerimiseks: kõik klapimõõdud saadakse kompuutertomograafiliselt uuringult. Samuti saame ettekujutuse femoraalarterite ning vajadusel ka rangluualuste arterite seisukorrast.  

On heameel tõdeda, et Tallinnas on TAVI protseduur tavapraktikasse juurdunud. Samas on tõenäoliselt maakonnahaiglates ja ka perearstide hulgas vaja teavitustööd teha sellise, Eestis siiski veel uudse, ravimeetodi võimalikkuse osas.  

Isiklik tunnetus on, et Harjumaalt ja Tartumaalt väljaspool elavad patsiendid ei pääse nii lihtsalt uuematele ravimeetoditele ligi. Seega kutsun üles maakonnahaiglate kardiolooge ja sisearste meiega kontakteeruma. Selle hõlbustamiseks on plaanis lähiajal avada strukturaalsete südamehaiguste õe ametikoht ning alustada ka spetsiaalselt TAVI patsientide esmasteks visiitideks mõeldud ambulatoorsete vastuvõttudega.  

Seniks soovitan ühendust võtta meie invasiivkardioloogia osakonna sekretäriga telefonil 617 1700. 

Artikkel on ilmunud meditsiiniuudiste erilehes