Pealehele
Kompuutertomograafia (KT)
Mida kujutab endast kompuutertomograafia?
KT kasutab inimese siseorganitest kujutise saamiseks röntgenikiirgust. Kaasaegsed KT masinad on väga kiired ja annavad detailse pildi. Selleks, et erinevaid kudesid paremini eristada, näiteks veresoone seina selle sisemusest või südamelihase piiri südame õõnest, on vajalik joodi sisaldava kontrastaine süstimine veeni. Selle tarbeks paigaldatakse enne uuringut käele veenikanüül.
Mida KT-ga uurida saab?
Kõige tavalisemad südame ja veresoonkonna KT uuringud, mida meie osakonnas teostatakse, on südame pärgarterite KT-angiograafia, südame õõnte anatoomia hindamine enne rütmihäire raadiosageduslikku ravi, rinnaaordi KT-angiograafia, pärgarterite šuntide KT-angiograafia ja aordiklapi uuringud.
Kas KT uuringuks on vajalik eriline ettevalmistus?
Tavaliselt ei vaja eelnimetatud uuringud erilist ettevalmistust – hommikul võite süüa ja juua, määratud ravimeid tuleb võtta ettenähtud ajal ja annuses. Kuid uuringutega samal päeval ei ole soovitatav tarbida kofeiini sisaldavaid jooke.
Erandiks on südame pärgarterite KT-angiograafia. Uuringuks ettevalmistava infolehe annab Teile uuringule suunav arst või saate seda lugeda siit. Palume sealseid korraldusi kindlasti järgida, kuna vastasel juhul võib Teie uuring lükkuda uuele ajale. Selleks, et saada 2–4 mm läbimõõduga pärgarteritest head pilti, on vaja, et sooned oleks võimalikult laiad ja südame löögisagedus võimalikult madal. Veresoonte laiendamiseks pihustatakse Teile keele alla nitroglütseriini spreid. Kui Teil esineb nitroglütseriinile vastunäidustusi, siis palume meid sellest teavitada. Kõige sagedasemad nitroglütseriini kõrvaltoimed on peavalu, pearinglus, iiveldus, kuid need on mööduvad. Hea kvaliteediga piltide saamiseks on vajalik, et südame löögisagedus oleks alla 65 löögi minutis (ideaalis isegi alla 60 löögi minutis). Vajadusel manustatakse Teile veeni kaudu aeglaselt ja väikestes kogustes südame löögisagedust alandavat ravimit beetablokaator. Kui teil esineb aga vastunäidustusi beetablokaatorile, siis palume sellest teada anda. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on peavalu, pearinglus (eriti püsti tõustes) ja kerge iiveldus.
Kas kontrastaine süstimine kujutab endast ohtu?
Vastunäidustusi kaasaegsetele joodi sisaldavatele kontrastainetele on vähe ja mittesoovitavaid reaktsioone esineb harva. Rasked reaktsioonid on üliharvad. Kui teil on varasemalt esinenud joodi sisaldavale kontrastainele allergiasarnane reaktsioon, siis palume meid sellest kindlasti teavitada. Kontrastaine süstimisel tunnevad inimesed kõige sagedamini soojatunnet ning kerget metallimaitset suus, mis kestab lühikest aega. Vahel harva esineb ka hilise tekkega reaktsioone. Kui Teil tekib pärast kontrastaine süstimist tundide või mõne päeva möödumisel nahalööve, siis palume sellest raviarsti teavitada.
Kuidas KT-uuringut läbi viiakse?
Esmalt tuleb Teil pöörduda registratuuri, kust saate järjekorranumbri. Numbri alusel kutsutakse Teid uuringukabinetti. Seejärel palutakse Teil ülakeha paljaks võtta, siis heidate selili uuringulauale, käele asetatakse kanüül ja rindkerele EKG-klemmid. Kui kõik ettevalmistused on tehtud, liigub uuringulaud koos Teiega KT masina rõngasse. Masin teeb undavat või vihisevat häält, kuna rõnga sees pöörleb kiiresti röntgenitoru. Seejärel süstitakse veeni kontrastainet. Uuringu ajal palutakse Teil sisse hingata ja hinge kinni hoida. Masin on väga kiire ja kogu süda saab kuvatud mõne sekundiga.
Kui kaua KT-uuring kestab?
Uuringule tulles on alati mõistlik piisavalt aega varuda. Palun olge 15 minutit enne uuringu algust kohal. Uuring ise kestab umbes 15–30 minutit. Kui Teile manustati nitroglütseriini või beetablokaatorit, siis palutakse Teil ootesaalis oodata veel vähemalt 30 minutit, mille järel mõõdetakse uuesti Teie vererõhku, enne kui Teil lahkuda lubatakse. Uuringu tulemused edastab teile raviarst kokkulepitud ajal ja viisil.